|
so:text
|
Ülivajalik tundus kord iseendalegi aru anda, kuivõrd me igapäevases rähklemises vaevume mõistma inimest enda kõrval, eriti niisugust inimest, kellel on tavalisest suurem mõttehaare, julgemad unistused, kes nõuab iseendalt ja oma teekaaslastelt maksimumi. Selle kava teostamine oli kahjuks ainult osaliselt võimalik, sest liiga vilumatud oleme enesevaatlustes, harjumatud ja abitud seisma tõe palge ees, mälu poolest ebatäiuslikud, et reprodutseerida iseendid, oma seisukohti, arvamusi, meeleolusid ja hinnanguid, liiatigi kui need tulevad ja lähevad sagedasti emotsionaalsete reaktsioonidena, sähvatavad vahel kirgede mölluski, et siis lapselikku unustusse vajuda. (et) |
