|
so:text
|
Paarist väikesest sõnast võib maailm muutuda säravaks, ja niisuguseks ta sulle nüüd muutuski. Esialgu polnud su närtsinud hingele tõepoolest rohkem vajagi kui mõnd lahkelt lausutud sõna. Su elu algas nagu otsast peale: sul olid taskus kohapaberid, mille eest sa kellelegi mitte midagi ei võlgnenud; sa ärkasid hommikul jõulise elujanuga ja astusid üle uksepaku rühika sammuga. Ei iialgi varem olnud sa märganud niisuguse selgusega kõiki oma õue ja küla hääli — kariloomade ammumist, lüpsiriistade kolinat, kaevuväntade vingumist ja kõiki neid helisid, mida sa juba küllalt kaua olid kuulnud. Alles nüüd oli nendel oma mõte, oma sügav tähendus, sest nad varjasid üht saladust, mis üksnes sinule oli teada ja mis iga päevaga sai suurema tähtsuse. (et) |
