|
so:text
|
Parafraseerides Istvan Örkényi novelli "Üks kadunud märkmikuleht" ütleksin, et humanitaarteadlase, sealhulgas ka fennougristi ja vedurijuhi vastutus oma töö eest on erinev. Vedurijuhi vastutus lõpeb siis, kui ta on toimetanud oma veeremi sihtjaama ja astub depoos vedurist välja, Odüsseus aga jätkab oma eksirännakuid meie mõtetes ka täna, kuigi ta laev on ammu jõudnud Ithakasse. Nii ei ole ka fennougristi ülesanne levitada vaid nn. puhast teaduslikku informatsiooni. See ei tohi olla pelk faktidekogum, vaid peab olema teatud ideoloogia poolt läbimõtestatud informatsioon, mis kujundab kogu rahva maailmavaadet. See on tänases Eestis ja ka Ungaris eriti vajalik, sest praegune võimupõlvkond, kes põhjendatult on hüljanud tühjalt kõmiseva sovjetliku rahvaste sõpruse ja vendluse loosungi, ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus "Euroopa Liidu nõudmised" või teisalt "Venemaa huvid" oleksid manööverdatud mõistesse Eesti huvid. (et) |
