|
so:text
|
Eesti naine pole täieõiguslik. Naiste igapäevane seisukord on vastuolus tema kui poliitiliselt täieõigusliku kodaniku seisukorraga. Balti eraseaduse järele on ta mehe eestkoste all, ühe astme peal alaealiste ning nõrgamõistuslikega. Naine võib riigivanemaks saada, eraõigusliselt peab ta aga ikka end mehe võimu alla paenutama, sest temalt on võetud õigus iseseisvate kokkulepete sõlmimiseks, kus otsustav sõna on mehel, kes võib abikaasal keelata väiksemagi asja müümise või vahetamise. Ka varandusliselt on naine endiselt teoorja seisukorras, mida süvendab veelgi ajast ja arust läinud pärimisseadus, kus näiteks mehe ja naise poolt ühiselt heale järjele tõstetud talu võib mehe surres minna hoopis teiste pärijate kätte, jättes naise ilma oma tööviljast. Ta võib võtta vaid omal ajal majapidamisse toodud kaasavara kahekordsel määral. (et) |
