|
so:text
|
Meie laste paradiis aga oli lossiaed, koht, kus praegu asub vene katedraal. Mulle tundub veel praegugi, et nii ilusaid puid ja lilli, nagu "meie" lossiaias, pole ma kusagil näinud. Kui tagasi mõtelda, siis võisid need olla ainult "sirinad" , akaatsiad ja kibuvitsad, meie "roosid". Olin üksteist aastat vana, kui aed hävitati. Käisin juba vene gümnaasiumis ja meie laulukoor, kuhu ka mina kuulusin, pidi laulma katedraali nurgakivi panekul. Kui nägin suurt musta auku, mis asus minu lapsepõlveparadiisi kohal, läks süda kurvaks ja hakkasin nutma. (et) |
