|
so:text
|
Alles ma astusin üle kolmekümnenda eluaasta lävepaku ning ega see mind ei heidutanud, sest tegelikult see nägu siin, minu oma, muutub vaatamisväärseks alles siis, kui seda elustab ilme, silmade sära, umbusklikult värelev naeratus - nagu tavatseb öelda Marietta: sa mu gaiezza volpina!... Lihtsameelne rebane jah, keda iga kana võib ninapidi vedada! Rebane ilma igasuguse himuta, kel mõlguvad meeles vaid lõks ja puur... Rebane, kes näeb küll lõbus välja, aga ainult sellepärast, et ta suu- ja silmanurgad on lihtsalt niiviisi joonistunud - tahtmatusse naeratusse... Rebane, kes on väsinud tantsimast muusikahelide saatel kui lind puuris... (et) |
