|
so:text
|
Rohkem kui korra on väidetud, et sedamööda, kuidas riigis kahanevad tõelised voorused, kasvavad näilised. Tundub, et kirjanduse kohta maksab sama saatus, kui ma jälgin, kuidas meie ajal vastavalt sellele, kuidas hakkab kaduma mälestus stiili voorustest , kasvab trükikunsti ilu. Ühtegi klassikalist teost ei trükitud omal ajal sedavõrd elegantselt nagu tänapäeval ajalehti ja muud poliitilist mulinat, mis on määratud kestma päevakese; ent kirjutamise kunsti enam ei tunta ja niisamuti kuuldakse vaevalt selle nimegi. (et) |
