|
so:text
|
Ta oli väsimatu ja leidlik ning liiga energiline ja intelligentne, et unistamisest pelgupaika otsida. Selle asemel uuris ta oma ühiskonda, selgitas välja iga reegli ja iga väljapääsutee, mille abil nupukus toore jõu üle saaks trumbata. Ta oli kõige intelligentsem informant, kes meil kunagi oli olnud, nii analüütiline ja peenetundeline, et me avastasime, et korduste ja monotoonsuse vältimiseks rääkis ta ühiskonna tegelikust toimimisest härra Fortune’iga ja viisist, kuidas see teoreetiliselt peaks toimima, minuga. Tema võõrandumine kõigest, mis teisi ühiskonnaliikmeid motiveeris, oli teravdanud tema juba niigi erksamat vaimu ja viinud selle tasemeni, mida homogeenses kultuuris väga harva ette tuleb. Aga ta oli küüniline asjade puhul, mille suhtes ta mõnes teises ühiskonnas elades oleks olnud entusiastlik. Ta pidi kulutama oma suurepäraseid intellektuaalseid andeid selleks, et pidevalt mööda hiilida ühiskonnast, kus ta ei olnud vaimselt kodus. (et) |
