|
so:text
|
Ja siis küünitub ta välja kogu selle imelise kontrolliga, mille maailm oli temasse ajupesu, reetmiste ja brutaalsusega sisse peksnud, ja kogu selle tundlikkusega, mille tema isandad olid temasse põlvkondadepikkuse vägistamise, pettuse ja ülimalt ebaloomuliku tõuaretusega pannud. Tema sõrmed sirutuvad laiali ja tõmblevad, kui ta tajub oma teadlikkusekaardil hulka vastukajavaid punkte - tema kaasorjad. Ta ei saa neid vabaks lasta, mitte praktilises mõttes. Ta on seda varem proovinud ja läbi kukkunud. Aga ta saab panna nende kannatused teenima vägevamat eesmärki, kui seda on ühe linna ülbus ja ühe impeeriumi hirm. (et) |
