|
so:text
|
Tõenäoliselt esimest korda kasutati moodsaid insektitsiide meditsiinilisel eesmärgil Itaalias 1943. aastal, kui liitlaste sõjaväe juhatus korraldas eduka tüüfusetõrjeakti, tolmutades hiiglahulga inimesi DDT-ga. Kaks aastat hiljem järgnes ülejäänud mürkaine laialdane kasutamine malaariasääskede tõrjeks. Kõigest aasta hiljem ilmusid esimesed muret tekitavad tundemärgid. Nii toakärbsed kui ka sääsed perekonnast Culex hakkasid ilmutama resistentsust pritsimiste suhtes. 1948. aastal katsetati uut kemikaali klordaani DDT lisandina. Seekord oli tõrje edukas kaheks aastaks, kuid 1950. aasta augustiks ilmusid klordaanresistentsed toakärbsed ja selle aasta lõpuks näisid nii kõik toakärbsed kui ka Culex-sääsed olevat muutunud resistentseks klordaani suhtes. Resistentsus arenes niisama kiiresti kui uute kemikaalide kasutuselevõtmine. 1951. aasta lõpuks kuulusid mõju kaotanud kemikaalide nimestikku DDT, metoksiikloor, klordaan, heptakloor ja heksakloraan. Kärbsed aga olid muutunud "fantastiliselt arvukaks. (et) |
