|
so:text
|
Ma olen, nagu olen, ja siis räägitakse minu imidžist, mille krooniks oli see Linnar Priimäe arvustus „Loomingus", kus ta esiteks ei kirjutanud mitte minu raamatust, vaid isikust, välimusest ja muust säärasest; kõigele lisaks ei kirjutanud ta minust, vaid hoopis mingist fantastilisest olendist, kellega minul oli ennast väga raske samastada. /---/ Esimene kord kuulsin ma mingist imidžist või stiilist juba enne esimese raamatu trükikotta minekut. See ilmus, nagu teada, Kostabi $eltsi märgi all ja Kauksi Ülle, kes oli selles kirjastuses tegev, ütles kunagi umbes sellise lause, et „näed — sinuga on lihtne, sina oled nii stiilne" või „sinul on juba i m i d ž". Et teistel autoritel kõigil ei ole, tuleks kujundada, midagi välja mõelda, nii olevat parem. (et) |
