|
so:text
|
Köster. Jah, ma olin teile vali õpetaja, vali ja kõva, tunnistan seda, ning kibedasti olen ma seda juba kahetsenud. Kuid nii sama valjul kombel on kord mind ennast õpetatud, samal sakutaval viisil, jumal paraku! Kuid mida püüdsin ma oma valjusega teie vastu? Teie eneste kasu, teie kasu; teadke seda. Ja olge ka selles kindlad, et selgi silmapilgul, — kuigi mu meel ka pisut jahmatas, et te mulle nüüd nõnda vastu astusite, — et mu hing rõõmustab, kui näen teid praegu tublide meestena ja tean teie tegusid ning võitlusi kümne issanda aasta jooksul. /---/ (et) |
