|
so:text
|
Alberto ei meeldinud mulle, kuid mul oli lihtsalt väga hea meel, kui ta tuli pansioni mu juurde, sest ta vaatas mind nii rõõmsate säravate silmadega, ja on üpris meeldiv, kui leidub mõni mees, kes sind nõnda vaatab. Ma mõtlesin, et võib-olla on ta minusse kõrvuni armunud, mõtlesin: "vaeseke" ja kujutasin ette, kuidas ta teeb mulle abieluettepaneku ja milliste sõnadega ta seda teeb. Mina vastaksin talle siis "ei" ja paluksin, et me jääksime sõpradeks, ja ta viiks mind jälle teatrisse ja ühel õhtul tutvustaks mind oma sõbraga, kes oleks temast noorem ja kes armuks minusse meeletult ja ma abielluksin tolle sõbraga. Meil oleks palju lapsi ja Alberto tuleks meile külla, tooks meile jõuluks suure jõulusaia ja ta oleks rahul, kuid pisut kurb. (et) |
