|
so:text
|
Birmalased meeldisid mulle väga ja ma tundsin end nende keskel õdusalt, ehkki ma ei saa öelda, et Birma hõrgutised vastaksid minu ettekujutusele heast toidust. 1963. aastal oleksin võinud Birma heaks teha peaaegu kõike, aga ma ei suutnud süüa kalapastat, mis on birmalaste peatoidus, ega maitstagi mulle Namsangis pakutud praetud leopardi, rääkimata juba linnupesasupist, mida me serveerisime Ranguunis U Nu auks antud pidulikul lõunal. Menachem seletas mulle ära kõik idamaise köögi peensused, aga ma ei arva, et see oleks tõsiselt rikkunud Iisraeli suhteid Birmaga, kui ma jätsin tuhat aastat vana muna - mis oleks mind kindla peale tapnud, kui ma selle ära oleksin söönud - puutumata oma taldrikule. (et) |
