|
so:text
|
Karusoo on jätkanud oma 1980. aastatel alustatud sotsioloogilist autoriteatrit. Ta tekstide materjal on elulood, küsitlused, kirjandid, päevikud, laulud ja dokumendid, milles säilib silmatorkavalt ehe keelekasutus, arhailised väljendid, kõnekeelsed kohmakused, murde mõjud, rahvaliku eneseväljenduse abitus ja lopsakus - ning haruldase külalisena isegi teine keel, vene keel. See kõik kannab sõnumit inimeste päritolust, kogemusest, võimalustest, grupikuuluvusest ning samas kirjeldab see individuaalne mitmekesisus eesti rahvuslikku identiteeti üldisemalt. "Põhisuunda mitte kuuluv" oli Karusoo enda teatriloomingut analüüsiva magistritöö pealkiri ning peavoolu kõrvalt, vastuvoolustki, on pärit ta dramaturgia aines: eestlasest küüditaja, noored Eesti venelased, Afganistanis sõdimise trauma . (et) |
