|
so:text
|
Käisin ainsa naisena mõnel õhtul linnavolikogu koosolekuil. Mul oli tunne, nagu võtaksin osa teatrietendusest ja vahel ei saanud naeru pidada. Ühel koosolekul arutati supelusasutuse ostmist tolleaegse omaniku dr. Merzjevski käest, mida taheti muuta linnaasutuseks. Ühenduses selle ostuga arutati ka supeluspargi vahi palga suurust. Ühed esitasid kaunis väikese summa, vastasrind nõudis summa suurendamist. Kohe vaieldi vastu argumentatsiooniga: "Kui nii edasi läheb, siis hakkab pargivaht varsti maniskit ja tärgeldatud kraed kandma! (et) |
