|
so:text
|
Üldiselt aga elasin esimesel aastal Tartus üsna kinnist elu, peamiselt hoolitsedes lapse eest ja valmistades meie toa ahjus nead väheseid toite, mida vahepeal õppisin tegema. Vaene Timm, ta küll kunagi ei nurisenud, aga tundsin ise, et meie toitlustamine oli nüüd puudulik. Sellele kaasus veel mitme toiduaine puudus. Neid oleks võinud muretsede mustalt turult, kuid selleks puudus raha. Suhkur oli eriti kallis, toidukupongidega antavat normi ei raatsinud me ise tarvitada. Hoidsime ainult lapse osa, oma suhkru müüsime kallilt ja tarvitasime sahariini. Viisin ka mõned hõbeasjad, mis kodust abiellumisel sain, müügile. Isegi käsitööga püüdsin natuke raha teenida. Kuid minu käsitööoskus piirdus ainult üht liiki eseme valmistamisega, nimelt oskasin heegeldada ilusaid beebisokke ja beebitekke. Arvan aga, et see kaup läks hästi ainult seepärast, et tol ajal polnud võimalik villast lõnga osta ja mina valmistasin neid oma lõngatagavarast, mis ema Kuressaarde saatis ajal, kui ootasin last. (et) |
