|
so:text
|
Venemaal kiusati mind taga sellepärast, et olin eestlane, estonka, nerusskaja, siin sellepärast, et me olime Venemaalt tulnud ja et minu isa oli 1941. aasta sündmuste osanik. Isa pärast olen pidanud taluma mõndagi, eriti just esimestel sõjajärgsetel aastatel, kui me Pärnusse tagasi tulime. Aga selliste lastega, kes mulle lähedal olid, eelkõige oma klassiga oleme alati hästi läbi saanud ja mul on alati olnud palju sõpru. Hiljem ülikoolis ja tööl ei ole ma midagi sellist tundnud. Minu ümber olevad inimesed teadsid, mida mina mõtlen, ja suhtusid minusse selle järgi, mis mina olen. Ma arvan, et ongi normaalne, kui inimesse suhtutakse mitte selle järgi, kes on ta sugulased, vaid selle põhjal, kes ta ise on, ja ma olen alati tahtnud olla mina ise. (et) |
