|
so:text
|
Chagalli isa oli olnud vaene veevedaja Vitebskis. Päev otsa tassis ta veepangesid ja tuli koju alles hilja õhtul. "Ta tuli tuppa, istus maha ja ema andis talle midagi süüa," jutustas Chagall. "Ma ei mäleta, et ta oleks kunagi mulle midagi öelnud või et me oleksime kordagi kahekesi vestelnud. Isa istus vaid laua taga ja klõbistas sõrmedega vastu lauda. Nii ma kasvasingi suureks ega osanud mitte kellegagi vestelda." Siis Chagall armus ühte neidu ja käis temaga mitu aastat koos, kuid ta ei osanud ka temaga rääkida. Kui ta Vitebskist lahkus, jäi neiu teda ootama. Chagall tahtis talle kirjutada ja naiseks paluda, aga ta ei saanud ka kirjaga hakkama, nii nagu ta ei osanud kellegagi vestelda. Nõnda ei oodanudki neiu teda enam ja abiellus teisega. (et) |
