|
so:text
|
Mina olen vaieldamatult laias mõistes keele-inimene. Keel on minu kodu, minu turvapaik. Eesti keel, saksa keel, keel üleüldiselt. Ma armastan keeli ja ma elan keelte kaudu. Kirjandus ehk kirjutatud sõna ja sellega tegelemine on minu kutsumus ning minu kirg. Elatud elu, kogetud rõõmud ja kannatused on minu jaoks peaaegu et elusamad ja intensiivsemad, kui olen saanud nad sõnastada, neid sõna abil väljendada ja sõnade kaudu mõtestada. See omakorda aga ei tähenda, et ma armastaksin raamatuid või kirjutamist rohkem kui elu. Nii see kindlasti ei ole. Vastupidi, ma armastan elu, kuid ma annan endale aru, et ma olen sõna-inimene ja et mulle on antud sõnad, sõnad kui vahend maailma avastamiseks ning maailma jäädvustamiseks. Ning sellesse tuleb mul suhtuda täie tõsidusega. (et) |
