|
so:text
|
Ajuti tundub inimestele, et Eestis on kõik kaitse all. Tegelikult on Eestis kaitsealust maad 17,8% maismaast, millega oleme 27 ELi liikmesriigi seas alles 12. kohal . Meie lähiajaloos on olnud kaks olulist poliitilist aspekti, mis on meie looduse säilimisele tublisti kaasa aidanud. Esiteks, nõukogudeaegne piiri- ja sõjaväealade suletus, mille tulemusena saime päranduseks laialdased, inimtegevusest suhteliselt puutumata ranna- ja metsaalad. Teiseks, liitumine ELiga, mille tulemusena täienes meie loodusväärtuste varasalv uute aladega ja täiustus kaitse sisu sootuks tõhusamate meetmetega, kui oldi harjunud . Seni olid alade ja liikide kaitse alla võtmise motiivid paljuski esteetilist laadi või lähtuti Eestile omaste liikide säilitamise kaalutlusest. Nüüd said kohati olulisemakski rahvusvahelised kriteeriumid: Euroopas ohustatud liigid ja kooslused, kes Eestis tihti polegi nii ohustatud. Uuendada tuli ka looduskaitse senist kontseptsiooni – senisele eelkõige liigi ja tema elupaiga kaitsele suunatud tegevusele lisandus ka koosluste kaitse vajadus. Tänaseks on juba kindlalt juurdunud arusaam, et ka rannaniit või loopealne kui omaette elustikukooslus on tervikuna kaitsmist väärt. (et) |
