|
so:text
|
Puges Brežnev ühel hommikul kahe kasuka vahelt välja, vohmis natuke võid ja mett, siis ülistas keha - noh, te ju teate, et tal oli kogu kere ordeneid ja medaleid täis nagu lohel soomuseid. Ta nägi välja nagu raudrüütel. Niisiis - tilistas end nagu aisakellake, pühkis põse pealt võirandi ja siis korraga kukkus pikali ning suri. Punase väljaku seest tõusis taevasse hiilgav fööniks, templi eesriie kärises kaheks ja Moskva jõe vesi muutus kummiks. Kuulus vene kloun Popov nägi seda ja läks sinna peale karglema, hüppas nagu madratsil. Moskvalased nägid ja imestasid, mõeldi, et nüüd on küll midagi veidrat lahti. (et) |
