|
so:text
|
Abiõpetajad olid sellele külluslikule söömingule kutsutuna rõõmsameelselt sisse kõndimas, ent nähes daame, kelle kohalolust neid polnud ette hoiatatud, jäid nad uksele troppis seisma. Malone oli nende eesotsas, ta peatus järsult ning põrkus tagasi, seejuures enda taga seisvat Donne'i peaaegu pikali lükates. Kolm sammu tagurpidi vaarunud Donne saatis väikese Sweetingi vana Helstone'i käte vahele, kes oli tulemas kõige tagumisena. Kostus veidi sõnelust ja pisut naerukihinat. Malone soovis säilitada oma mainet ning sundis end edasi liikuma, millega saigi viimaks hakkama, värvudes oma teravaviilulise otsmiku tipuni sinakas-purpurpunaseks. Pastor Helstone trügis häbelike abiõpetajate vahelt läbi neid kõrvale lükates, tervitas kõiki kalleid külalisi, surus neil kätt, viskas igaühega nalja ning võttis kauni Harrieti ja hoogsa Hannah' vahel koduselt istet. Preili Maryl soovitas ta istuda toolile enda vastas, et ta võiks teda vähemalt vaadata, kui ta ka ei saa olla ta kõrval. (et) |
