|
so:text
|
Kui te vaatate kedagi, näiteks mind, algtasandil, siis kuidas iganes – surm on osa meie elust. Ka Buddha, nagu me teame, koges surma. Ja ka teised religioossed meistrid, Jeesus Kristus, Muhamed ja teised – kõik nad lahkusid siiski sama teed mööda. Seega, kui sa viimaks aktsepteerid, et surm on osa meie elust, siis muutub tähtsaks küsimus – miks ollakse elus. Elu peaks kasutama nõnda, et sel oleks tähendus, mõte. Elama peaks nõnda mõistlikult, et surma hetkel ei tuleks tunda kahetsust ja kurbust. (et) |
