|
so:text
|
Me näeme tööle asumisel toimuvat vestlust töötaja ja tööandja vahel kui võistlust, kus tuleks võimalikult "hea diil" välja rääkida – tööandja tahaks võimalikult vähe maksta ja töötaja võimalikult palju saada. Ja et meil on nõrgemad läbirääkijad ja tugevamad. Nii ongi tagajärjeks see, et nahaalne küsija saab vahel kolleegist, sealjuures kogenumast kolleegist, kaks korda kõrgemat palka. Selline organisatsioonisisene ebaõiglus mõjutab tööõhkkonda ja tekitab rahulolematust. Samal ajal tööandja ju töötajat otsides teab, milliste ülesannete peale ja milliste oskustega töötajat tal on vaja. Ehk siis, milline on töötaja lisatav väärtus. Ja sellele vastavalt peaks maksma tasu. Ei ole vahet, kas töötaja on mees või naine, noor või vana, lokkis peaga või sirgete juustega, soovib kolmekordset keskmist või on nõus tööandja pakutava palgaga. Kui tööandja on näiteks valmis maksma raamatupidajale 1500 eurot, siis seda tulebki teha. (et) |
