|
so:text
|
Pole ülearune meelde tuletada ta „Tõest ja õigusestki” tuttavat ligimesetundmist: südamlikkude suhete vilksatusi süvendab „suur rõõm, et võib teisele väänata”. Pole seda ülearune meelde tuletada ka üleva üksmeelse meeleolu propageerimise päevil, et Tammsaare maailmapilt on täis vastuoluliste huvide, isekate taotluste, vaenulikkude võimutahete võitlust. Sügaval inimloomus pesitseva õeluse kujutamisele langeb mitmes ta teoses pearõhk. Eksib, kes arvab, et see maailmapilt piirdus ainult Vargamäega, Pearu ja Andrese vänge vägikaika vedamisega harimatus talupoegses olustikus. Ühiskondliku elu arengukäik kisub inimesi välja talupoegsest ja maaproletaarsest tagalast, vabamad olud edendavad linnakodanikuks ja linnaharitlaseks püüdlust. Aga kas inimloomus, moraalsed põhimõtted ja südamlikud suhted sellepärast on muutunud paremaks? (et) |
