|
so:text
|
Kõik, mida ta oli näinud ja kuulnud, see tühine ja edev naine, ühteaegu kaval ja piiratud mõistusega isa, kes julgustas oma tütart tema kõrgis ja silmakirjalikus käitumises, linnalik luksus, mis näis talle maaelu kommete väärikuse reetmisena, tühjadele ja rumalatele sõnadele raisatud aeg, temast nii erinev siseilm, ja eriti sügavalt halb enesetunne, mida tajub maainimene, kui ta on sattunud oma töökast elurütmist väljapoole, kogu see tüütu ja segane olek viimastel tundidel tekitas Germainis soovi olla jälle koos oma lapse ja väikese naabrineiuga. Kui ta poleks olnud viimasesse armunud, oleks ta ikkagi otsinud tema seltsi, et mõtteid kõrvale viia ja meelerahu tagasi saada oma tavalises eluringis. (et) |
