|
so:text
|
Valetaja on teoinimene, tõerääkija aga, olgu tema räägitav ratsionaalne või faktitõde, ei ole seda sugugi. Kui faktitõe rääkija tahab mängida poliitilist rolli ja olla veenev, peab ta tihti minema selleni, et selgitab, miks just see konkreetne tõde mingi kildkonna huvidele kõige paremini vastab. Ja just nagu filosoof saavutab Pyrrhose võidu, kui tema tõest saab arvajate seas domineeriv arvamus, kompromiteerib faktitõe kõneleja poliitilisse valdkonda sisenedes ning end mingi erapooliku huvi ja võimuformeeringuga samastades ainsa omaduse, mis oleks võinud lasta tema tõel usutavana näida, nimelt oma isikliku tõearmastuse, mille tagavad erapooletus, ausameelsus ja sõltumatus. (et) |
