|
so:text
|
Oleks mind ainult kaks! Olen roaks arvurikkamale kysimis-kostmissõjale. Kadestan neid, kes ei ole pruukind kunagi mõelda nende asjade yle ja iseenese yle niipalju kui pean mina. Kuid nyyd ei saa olla enam teist teed — pean. Pärivuselt varustet tundeaparaadiga, mis lööb vibreerima kerge puudutuse juures, sellest mõistuse ylemvõimu saavutamine raskendet. Yhiskondlikult sellest vahepäälsest, armetust, ilmetust klassist. Otsustada: kas minna proletariaadiga, kodanlusega, või jääda hõljuma intelligentide nihilismi? (et) |
