|
so:text
|
Tahtsin armastust ja headust meie elus, mis on elav surm," ütlesin. "See oli algusest peale võimatu; sest sa ei saa tunda armastust ja headust, kui teed midagi, mida tead olevat kurja, mida tead olevat väära. Sa võid tunda ainult meeletut segadust ja igatsust ja jahtida headuse pettekuju selle inimvormis. Teadsin, mis on tõeline vastus mu otsingutele juba enne, kui ma üldse Pariisi jõudnudki olin. Teadsin seda juba siis, kui ma võtsin esimest korda inimelu, et oma igatsusi toita. See oli minu surm. Ja ikkagi ei tahtnud ma sellega leppida, ei suutnud sellega leppida, sest nagu kõik olendid, ei taha ma surra! Ja nõnda otsisin ma teisi vampiire, Jumalat, kuradit, sadat asja saja eri nime all. Ja kõik oli seesama, kõik oli kuri. Ja kõik oli väär. Sest mitte keegi ei suutnud mind ühegi maski all veenda selles, mida teadsin ise olevat tõsi, - et olen omaenese vaimus ja hinges äraneetud. (et) |
