|
so:text
|
Kui ma lõpuks tulema, sain, oli juba hilja ja ma jõudsin pansioni, kui seal juba ust kinni pandi, ja teenija ütles mulle, et olevat käinud toosama härra, kes olevat mind natuke aega võõrastetoas oodanud ja siis minema läinud. Ma läksin oma tuppa, heitsin voodisse ja mulle tuli nutt peale. See oli esimest korda elus, kui ma nutsin ühe mehe pärast, ja siis ma mõtlesin, et ma armastan tedav kui ma tema pärast niimoodi nutan. Ja ma mõtlesin, et kui ta küsib, kas ma tahan temaga abielluda, siis ma vastan "jah", ja me oleme alati koos ja ma tean iga tund ja iga minut, kus ta on. Aga kui ma mõtlesin, et pean temaga ka magama, siis tundsin vastikust ja ütlesin endale, et võib-olla ma ei olegi armunud, ja ma ei saanud enam üldse millestki aru. (et) |
