|
so:text
|
Õhtu eel varjutas suur pilv päikese ja tuli rahehoog. Nii meiegi majja. Tühjast tuli tüli. Teravused, etteheited, solvamised. Issand, milline äng, peaaegu pidev, lakkamatu äng! Täna juhtus mulle pihku kiri, mille olin kirjutanud Mardile Jaltasse 1964. aasta mais, just enne Anu sünnipäeva. See algas sõnadega: "Tere, mu Naerukajakas! Tere, mu Igavusepeletaja!" Kus oli tookord mu tunnete kaalukeel, mida ta näitas? Ja ma küsin endalt - kui suur on minu osa süüd? Kindlasti on mul seda omajagu. Aga, issand, milline äng, milline тоска! (et) |
