|
so:text
|
Juba seitsmekümnendatel, mis Eesti kultuuritegelaste poolt teadagi millise epiteediga ristitud, rõhutas Havel vabakonna kui riigist sõltumatu elusoone olulisust demokraatliku ühiskonna arengus. Tema totalitarismivastane eetiline maksiim – elada tões! – kõlab värskelt ka tänase Euroopa võlakriisi taustal. Hiljem, pärispoliitikas, oli Haveli mänguväli paratamatult kitsam ja konkreetsem kui ta universaalseid seaduspärasusi tabada püüdev mõte kirjasõnas, ent inimõiguste olukord üleilmselt jäi ometi tema südameteemaks elu lõpuni. Presidendina andis Havel tabava ja tuumaka sisu paljudele külma sõja ajal ujuma läinud tähendusega mõistetele Euroopa väärtustest ja demokraatiast poliitilise vastutuse ja moraalini, kutsudes eurooplasi naasma oma poliitilise suurprojekti – Euroopa Liidu – moraalse mõõtme juurde. Nii kujunes Havelist üks sisukamaid ja avatumaid uue Euroopa mõtestajaid külma sõja järgses maailmas. (et) |
