|
so:text
|
Aga," mõlgutasin, "ma ju ei peakski abielluma Elizaga, sest mu ema sellele nii vastu on, ja ma ei tohiks eksitada tüdrukut, nagu oleks mul kavatsus teda naida. Kui toimin otsekoheselt, on mul kergem vabaneda tema leebest, ent katkematust püüdest saavutada mu üle mõjuvõimu: kuigi proua Graham on ehk sama vastuvõetamatu, avaneb mul võimalus ravida rasket haigust kergemaga, nagu arstid ütleksid. Ma ei kavatse ju tollesse nooresse lesesse kõrvuni armuda ega tema minusse - viimane on täiesti välistatud -, kuid kui ma otsin ta seltsi vaid selleks, et elust pisut rõõmu tunda, on see mulle kindlasti lubatud, leidsin. Kui ta varjutab Eliza otsekui ere jumalik täht tuhmi lühtrikuma, siis seda parem. Ah, mul on raske sellele kõigele mõelda. (et) |
