|
so:text
|
Üks nimetamisväärne detail oli klaveri kohale riputatud päratu, halliteraline fotosuurendus ovaalses kullatud raamis: vanavanaema pilt lipendavate mütsipaeltega, hõbeplaat raami külge kinnitatud: sünd. Lafayette. Ükskõik, oli see madama Lafayette siis kellegi õnnetu tütar, kellegi, kes kunagi oli tulnud - vahest põgenenud siia arktilisse sügisesse, kahvatusse jäisesse kevadesse, igavese hämaruse maale, ükskõik, kas mees oli olnud lihunik, õllepruul, linnukasvataja, väejooksik või ärakaranud vang, tema tütre ähmast, peaaegu piirjoonteta portreed ümbritses taevalik nimbus. (et) |
