|
so:text
|
Isa ja poeg Hamletite eluajal, 12. sajandil oli tegemist palju vabameelsema ühinenud Euroopaga kui praegu, igaüks konutas küll peamiselt oma onnis või sünges lossis, reisimist tuli harva ette, aga kui liiguti ja keeli osati, siis ei läinud kellelegi tavaliselt korda, kust tulek ja kuhu minek ning kes ollakse. Polnud rahvusmeeskondi ega nendega koos rändavaid fännide horde, polnud turiste, olid vaid palverändajad. Vaesed nagunii suurt liikuma ei pääsenud ja need, kes juba reisida jõudsid, kuulusid ainuüksi selle privileegi pärast nii-öelda omade hulka. (et) |
