|
so:text
|
Ja siis oli hulk asju, millest mitte mõhkugi aru ei saanud. Näiteks see, et abiõpetaja teda ühel päeval poes üles otsis. Ta võis ju tulla, tema oli eestseisja ja pidas arveid ja kamandas kirikuteenrit. Remont oli plaanis ja Hänninen oli teinud kalkulatsioonid ja andnud need läbi vaadata. Aga abiõpetaja oli seisnud keset poodi täies pastorlikus hiilguses. Ju ta oli tulnud mõne surija juurest, armulaualeib ja peeker kotiga vankris. Hänninen oli koogutanud ja sebinud ja paberid välja otsinud ja olnud, pliiats pihus, valmis ette kandma, kui mõõdukad olid hinnad viimase kui vihmaveetorujupini. Kuid õpetajat ei paistnud hinnad ega kiriku majandusasjad üldse huvitavat. (et) |
