|
so:text
|
Kivirähki külluslikus loomingus on isiku- ja kultuuriloolised näidendid kesksel kohal: Panso ja Tuglas, Rühka ja Wiera, Luts, Vassiljev ja Bubõr, Orav ja Meri. Ta söandab ise ja pakub eesdastele võimalust vaadata oma identiteeti teise, naeruka nurga alt ning leiab vabastunud publikult hämmastunud ja tänulikku vastuvõttu. Ta kujutab midagi, mida saab pidada rahvuslikuks iseloomuks, eestlaste loomuseks. Kivirähk on öelnud, et teeb "selget vahet — need näidendid, mis on kirjutatud enne "Eesti matust", ja need, mis pärast. "Eesti matusega" sain mingil asjal sabast kinni". Pärast-näidendite hulgas on võib-olla "Kevadine Luts" see, mis "Kevade" sünniloost kõneldes kujutab soojalt ja ühtlasi teraselt meelelaadi, mis on omane ka tollele kultuurile, mille tüvitekstiks koondusid need pildikesed koolipõlvest. (et) |
