|
so:text
|
Rahvatervisest kujunes poliitilise kultuuri kandev osa, mida nii füsiokraatlik kui ka kameralistlik majandusdiskursus pidasid üheks võtmeküsimuseks, millest sõltus otseselt riigi stabiilsus ja rikkus. Rahvatervise mõõtmiseks keskenduti neljale peamisele teemale, mis pole tänapäevani oma aktuaalsust minetanud: nendeks on füüsilise elukeskkonna ohud, puhta toidu ja vee tagamine, nakkuskollete ennetamine ja vaktsineerimise propageerimine ning elementaarsete tervishoiualaste nõuete järgimine. (et) |
