|
so:text
|
Mulle on see kõrk arvamine vasta meelt, terve aastasadade elu olevat täidetud olnud umbse ja rõõmutegemata vaimu toorusega. Ju Jumala armurikka heldusele oleks see vasta, kes igale ajale oma päeva paista laskis ja inimestele, nõnda kui tema neid oli ehitanud ihu ja hinge annetega, tundmist ühest kõrgemast juhatamisest sisse valas. Kõigile, ka kõige enam ära teutatud põlvedele on õnnelise ja korralise elu õnnistust osaks saanud, mis kaunist sugu rahvastele nende kombid ja õigust hoidis. (et) |
