|
so:text
|
Mäletan, et olin kord ühel pidulikul õhtusöögil ja minu kõrval istus kaunis naine, kes oli lohutamatu. Ta oli oma elu õitseeas, kuid ometi tundis ta sügavat viha kõigi teiste üritusel viibivate naiste vastu. Milles tema kurbus ja vihkamine seisnesid? Kuulsuses. Ta polnud nii kuulus kui mõni teine naine või ta polnud nii rikas kui mõni teine. Kuidas võiksin kirjeldada tunnet, mis tekib, kui vaatad kaunist lille ja avastad, et tema lõhn on tegelikult mürgine? See meenutas mulle William Blake'i "Haiget roosi" — kus autor kirjeldab kaunist roosi, mis tegelikult tahab oma lillepeenral surra. (et) |
