|
so:text
|
Hariduse probleemiks uusaegses maailmas on see, et juba loomu poolest ei saa haridus loobuda ei autoriteedist ega traditsioonist, kuid peab siiski jätkama maailmas, mida ei liigenda autoriteet ega hoia koos traditsioon. See aga tähendab, et mitte üksnes õpetajad ja pedagoogid, vaid meie kõik, niivõrd kui me elame laste ja noortega ühes ja samas maailmas, peame võtma nende puhul hoiaku, mis radikaalselt erineb sellest, mis meil on üksteise suhtes. Me peame hariduse teistest valdkondadest, ja eelkõige avalikust, poliitilisest elust, otsustavalt lahutama, et võiksime rakendada mingit sellele sobivat ettekujutust autoriteedist ja minevikku-suhtumist, mis pole siduvad üldisemas plaanis ega pretendeeri kehtivusele täiskasvanute maailmas. (et) |
