|
so:text
|
Oma vanas koolis, Tallinna 42. keskkoolis ülikooli viimase kursuse praktikat tehes kohtusin õblukese linalakast poisiga, kes usaldas mu kätte oma värsikaustiku – ruudulise koolivihiku, mille kaanele trükitud kiri „tetrad” oli kenasti varjatud roosikujulise kleebisega. Romantilise kleebise mõjul arvasin kladet avades sealt leidvat värsse à la „Roos närtsib, marmor puruneb”, kuid võta näpust: abiturient Linnar Priimägi oli lisaks enda nooruslikele värssidele vihikusse kirja pannud oma tõlkeid Goethe, Tjuttševi, Baudelaire’i ja teiste klassikute loomingust! (et) |
