|
so:text
|
Daniel Donelle'i polnud kuskil näha — ka mitte selle naistekarja hulgas, kes kandsid pükse või sellest veelgi halvemat riietust — lühikesi püksikesi, mis olid rebenemiseni ümber tuharate pingutatud, ja kõrgete kontsadega kingi, jättes lausa naeruväärse mulje... Need matkajad olid tulnud külla toiduaineid otsima, vedades kättpidi nagu oheliku otsas enda järel kes ühte, kes kahte ihualasti, päikesest kastanpruuniks põlenud last, kes omakorda vedasid järel kas nukku, mängukaru või mõnda ratastel mänguasja. (et) |
