|
so:text
|
Kui keegi võrukestest ütles, et nüüd nad siis kohtuvad siin elusa kirjanikuga, jutustas Mart oma kohtumisest Maršakiga Jaltas. Maršakil olnud seal üks väike koolipoisist sõber, kellega nad koos kalal käinud. Kord küsinud põnn, et mis ametit onu ka peab. Maršak vastanud, et ta on kirjanik. Pärast seda ta märganud, et poiss temaga enam meelsasti ei suhtle, pigem hoiab eemale. Kuulanud siis Maršak poisi ema juures maad. Ja tõepoolest, poiss oligi emale kurtnud, et muidu kena onu, aga valetab, ütleb enda kirjanikuks. Aga kirjanikud on ju ometi kõik surnud! (et) |
