|
so:text
|
Ja nõnda juhtus, et Gröönrooska köötsutas majast majja käia ja üles kihutada, ise kuivetu ja pisike, aga suured sõnad suus. Kui Vieno õhtul koju tuli, oli uks lukus ja toidust mitte lõhnagi. Nii oli ühel õhtul ja teisel ja ka kolmandal, neljapäeval. Kui Vieno siis tavalisel kombel oli ennast pesnud, riided vahetanud ja pisut hinge tõmmanud, läks ta Kylanderi, esimehe juurde. Ta rääkis, mida teadis. Pühapäevasele koosolekule värvati kommuniste ja tema ema oli vist ainult üks paljudest, kes poolvägisi uusi liikmepileteid pakkusid ja endisi äärmuslasi, nii mehi kui naisi tulema ässitasid. Kylander teadis seda ka, kuid ei uskunud, et kogu sellest rahmeldamisest midagi välja tuleb. (et) |
