|
so:text
|
Arne Oit kirjutas südamest ja südamesse. Ta tundis oma kuulajat ja aimas intuitiivselt, millest parasjagu puudust tunti. Ta laulud on kirjutatud hea maitsega, neil on kaalukas üldinimlik sisu. Ta laulude avaras temaatikas peegeldub ergas ja mitmekülgne maailmataju. Helilooja temaatilised laulud kutsuvad kuulama. Neis ei ole suurejoonelist pateetikat ega välist sära, seda sügavam aga on sisu. Kuulates ta laule "Vana meloodia", "Igavene tuli" või "Unustuse jõel", jääd mõttesse ja kuuled otsekui igaviku häält. (et) |
