|
so:text
|
Ta täidab kõik su soovid, ära karda," karjus Kornili ema. "Ta on kõigil täitnud, imesid teinud, pimedaid nägijaks teinud, jalutuid üles aidanud. Ühe sureva juudi, Lazar Moissejevitši, äratas ta ellu. Aga selle Lazari lapsed olid päranduse pärast juba kohtusse läinud! Tema ärkas ellu, aga nemad esitasid pretensioonid Kornilile: "Kes teid palus?" Palunud aga oli Lazari teine naine, ta oli hakanud Lazariga elama, kui too leseks oli jäänud, oli kasvatanud tema lapsi. Kui mees suri, andsid lapsed selle naise kohe kohtusse, et ta kaoks nende korterist või maksaks neile kõigile, neid oli kaks. See naine leidis Kornili üles ja tegi talle välja kaks pudelit. Lazar ärkas ellu ega saanud millestki aru. Siis veel: kepiga pime kerjas vaksalis, Kornil nägi tema piinu ja ütles: "Tее oma silmad lahti ja mine," too võttiski prillid eest ja läks, aga pistis siis sõimama, et nüüd ei anna talle keegi enam almust. Edasi: Kornil aitas üles jalutu, tolle ema oli tulnud, et ei saa tal külge pöörata, mees oli lamades üleni mädanema läinud – Kornil tõstis ta jalule, aga mees hakkas jälle jooma ja oma ema kahel jalal mööda korterit noaga taga ajama nagu enne. Ema jooksis jälle viinaga meie juurde, et pane ta tagasi pikali. (et) |
