|
so:text
|
Kui seinale jäi veel kuus kriipsu ja kassas puudus kolmkümmend senti, hakkas Sass uiske unes nägema. Kord lendas ta uute n u r m i d e g a nagu lind spordiseltsi jääväljal, vaevalt puudutades jääd, kord liikus nagu vaim iluuisutajate vahel... tema poognaid ja trikke imestasid kõik. Teinekord mängis oma klassi poistega jääpalli, kuid siis_hakkas jää just tema uiskude all pragunema, võttis uisud sisse ja ta ei saanud kuidagi paigast. Samas aga leidis enese liugumas tänavarentslis ahtakesel jääribal, ühes jalas puukuurist leitud roostetanud uisk, teises omatehtud puust klopp, ribake vitsplekki all. Mõnikord olid tal küll uued n u r m i d all, kuid sõitmise oli unustanud sootuks, jalad kiskusid viltu... ta libises ja kukkus nagu aastate eest, kui oli alles väike põnn ja õppis tänavarentslis Kojamehe-Vidri uiskudega. Kui ta siis ärkas, oli iga kord hea meel, et see kõik oli vaid uni. (et) |
