|
so:text
|
Olen tingimusteta imetlenud Aita Kurfeldti tõlkeid, suunanud neid lugema noori kirjandusõppureid - kellest mõnigi on pihtinud "vanast" "Don Quijotest" saadud üllatuslik-rabavat elamust ja "Koerte kõneluse" jutustusmaagiast vaimustumist; García Márqueze kui moodsa, koguni postmodernse autori omaksvõetus kõige laiemas lugejaskonnas on niikuinii teada - ning teda ühegi kahtluseta lugenud eesti hispanistika ja ühtlasi iberoromanistika rajajaks. Seda enam, et Aita Kurfeldt jõudis väga varakult, veel enne "Don Quijote" esimese osa esmast ilmumist, end avaldada ka uurimuslik-kriitilisel alal: tema sulest ilmus Tartus 1934. aastal lühimonograafia "Miguel de Cervantes Saavedra" – üks väheseid maailmakirjanduslikke monoteema käsitlusi eesti keeles raamatukaante vahel üldse. (et) |
